Õppimine.

Inimene õpib kogu elu – ütlevad targad. Sellega nõustuvad vist kõik. Kuid mis on õppimine? See oli teema, mida arutasime eelmises loengus. Leidsin lühida kirjelduse õppimise mõiste kohta. Õppimine ja haridus jagunevad kaheks – formaalseks ja mitte-formaalseks õppimiseks ning hariduseks.

Formaalne haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib.
Selle kõrval eksisteerib ka mitte-formaalne haridus, mis ei ole nii süsteemne. See toimub kõikjal väljaspool ametlikke kooliruume.

Mõlemad hariduse omandamise viisid on vajalikud ja nad täiendavad teineteist. Oluline on osata lugeda ja kirjutada, kuid oluline on osata ka avalikult esineda või näiteks vaipa kududa. Kõik need moodustavad kokku Sinu teadmised ja oskused, mida on vaja igapäevaelus ja -töö. Mitmekülgsed ja targad inimesed on alati väärtustatud.

See seletab kõik. Kuid minu jaoks on siiski tähtsam see mida ma õpin oma igapäevaelus, läbi oma kogemuste. Läbi oma õnnestumiste ja ebaõnnestumiste. Mis ei tähenda, et ma ei pea lugu raamatutest ammutataud tarkusest.





You can teach a student a lesson for a day; but if you can teach him to learn by creating curiosity, he will continue the learning process as long as he lives. ~Clay P. Bedford