Iga päev on erinev eelmisest. Pidevalt pannakse proovile sinu vastupidavus, kohanemisvõime, suhtlemis- ja juhtimisoskus. Õppida kiiresti ei ole võimalik, mõnikord oleks see vajalik et ajaga toime tulla. Küll aga iga eelnev kogemus, vilumus ja õpitu aitab iga järgneva olukorraga kiiremini toime tulla.

Elukestev õpe on mõiste mis ikka ja jälle kerkib ülesse. Esimese hooga võib termin „elukestev õpe“ jätta mulje, et tegemist on millegagi, mis on mõeldud ainult või pigem täiskasvanutele. Keskealisele inimesele, kes ei oska enda senise haridusega midagi peale hakata või kes tahab töö leidmiseks läbida mingeid kursusi.

Kui terminit „elukestev õpe“ vaadata veidi teise nurga alt, võiks selle tähendus olla laiem – terve elu kestev õppimine, mis ei ole suunatud ainult täiskasvanud õppijale või tööd otsivale inimesele. Neid noori ja alles kooliealisi, kes on mingil hetkel ahastuses, kuna ei tea, mida enda tulevikuga peale hakata, kuhu õppima minna või mida üldse õppida, on palju.

Tegelikult on isegi normaalne, et inimene ei tea, mida ta teha tahab. Ja ehk ei olegi vaja. Enda tundmaõppimiseks võib kuluda rohkem aega, kui ootab meilt haridussüsteem ja ühiskond, milles elame.

Nüüd nendest mõtisklustes eemale ja sukeldun õpingutesse. Minu mõtted õppimise teemal on ennast ammendanud, liiga kaua ja palju ühel teemal istumine ei tee head, vähemalt minule.

Mina ja blogi pidamine, pole just eriti sinasõbrad. Ma tunnen, et ei taha alati kõike analüüsida ja arutada. Eriti mis puudutab veel enda analüüsimist. See lihtsalt pole mina. Sellest ka need harvad sissekanded.

Väike meenutus loengus toimunust. Loeng, kus tegelesime grupis õppimisega kujunes üsna põnevaks. Inimesed, kes sattusid minuga samasse gruppi sobisid suurepäraselt kokku. Mõttelõng ei katkenud kunagi, üks inimene täiustas teise mõtteid ja omavahel oli hea suhelda. Üsna tihti sellist "ideaalseid" gruppe ei teki, eriti veel olukordades, kus kõik inimesed on võõrad ja juhuslikult kokku pandud. Sel korral aga sujus kogu ülesanne väga meeldivalt. Inimeste vahel jaotusid osa ära iseseisvalt, tekkis grupiliider jne. Meeldiv kogemus.

Mina ja õppimine. Viimasel ajal on jälle järg käest ära kadunud. Aeg on vähe ja nii palju on veel vaja teha. Nagu mul ikka kombeks suudan ma alati kõik asjad jätta viimasele minutile. Ja seda endalegi märkamatult. Aja planeerimine on mu nõrk koht, eriti mis puudutab vajalike asjade tegemist (kuid mis mind hetkel ei köida).
Paar nädalat kõvasti pingutamist ja loodetavasti on kooliasjadega mõneks ajaks ühelpool. Väike puhkus oleks tore.



Niisiis jõudu mulle tööle :)